Luuka evangeelium 6
BIB1 Ăhel hingamispäeval, kui Jeesus läks läbi viljapõldude, katkusid ta jĂĽngrid viljapäid, hõõrusid neid käte vahel ja sõid. 2 Ent mõned variserid kĂĽsisid: âMiks te teete seda, mida ei tohi teha hingamispäeval?" 3 Jeesus vastas neile: âKas te ei ole lugenud, mida tegi Taavet, kui temal ja ta kaaslastel oli nälg? 4 Kuidas ta läks Jumala kotta ja võttis ohvrileibu, sõi ja andis oma meestele, ehkki neid ei ole lubatud sĂĽĂĽa kellelgi peale preestrite?" 5 Jeesus ĂĽtles neile: âInimese Poeg on hingamispäeva Issand!" 6 Ăhel teisel hingamispäeval, kui Jeesus oli läinud sĂĽnagoogi ja õpetas, juhtus seal olema mees, kelle parem käsi oli kärbunud. 7 Kirjatundjad ja variserid otsisid põhjust, et Jeesust sĂĽĂĽdistada, ja nõnda nad jälgisid, kas ta tervendab hingamispäeval. 8 Jeesus teadis nende mõtteid. Ta lausus mehele, kellel oli kärbunud käsi: âTõuse pĂĽsti ja seisa meie ette!" Ta tõusis ja jäi seisma. 9 Jeesus ĂĽtles neile: âMa kĂĽsin teilt, mida on hingamispäeval lubatud teha: head või halba, päästa elu või see hävitada?" 10 Ta vaatas neist igaĂĽhele otsa ja ĂĽtles mehele: âSiruta oma käsi!" Mees tegi seda ja ta käsi sai täiesti terveks. 11 Kirjatundjad ja variserid läksid aga raevu ja hakkasid arutama, mida nad võiksid Jeesusele teha. 12 Mõni aeg hiljem läks Jeesus mäele palvetama ja veetis kogu öö Jumalat paludes. 13 Päeva saabudes kutsus ta jĂĽngrid enese juurde ja valis nende hulgast kaksteist, keda ta määras ka apostliteks. Need olid: 14 Siimon, keda ta nimetas Peetruseks , tema vend Andreas, Jaakobus, Johannes, Filippus, Bartolomeus, 15 Matteus, Toomas, Jaakobus, Alfeuse poeg, Siimon, keda kutsutakse Selooteseks , 16 Juudas, Jaakobuse poeg, ja Juudas Iskariot, kes sai äraandjaks. 17 Kui Jeesus oli tulnud nendega koos mäelt alla, peatus ta tasases paigas. Seal oli suur hulk tema jĂĽngreid ja arvukalt rahvast kogu Juudamaalt, Jeruusalemmast ning TĂĽĂĽrose ja Siidoni rannikualalt, 18 kes olid tulnud teda kuulama ja oma haigustest terveks saama. Paranesid ka rĂĽvedatest vaimudest piinatud inimesed. 19 Kõik pĂĽĂĽdsid teda puudutada, sest temast tuli vägi välja ja see tervendas neid kõiki. 20 Jeesus vaatas oma jĂĽngrite poole ja ĂĽtles: âĂnnistatud olete teie, kes te olete vaesed, sest teie päralt on Jumala riik! 21 Ănnistatud olete teie, kes te praegu nälgite, sest teid toidetakse! Ănnistatud olete teie, kes te praegu nutate, sest teie saate naerda! 22 Ănnistatud olete teie, kui inimesed teid vihkavad ja teid endi hulgast välja heidavad, kui nad teid teotavad ja teie nime põlgavad Inimese Poja pärast! 23 Olge rõõmsad sel päeval ja hĂĽpake, sest teie tasu on suur taevas! Just samuti tegid nende esivanemad prohvetitega. 24 Ent häda teile, kes te olete rikkad, sest teil on lohutus juba käes! 25 Häda teile, kes te praegu olete hästi toidetud, sest teie saate veel nälgida! Häda teile, kes te praegu naerate, sest teie saate leinata ja nutta! 26 Häda teile, kui kõik inimesed räägivad teist hästi, sest samuti tegid ju nende esivanemad valeprohvetitele! 27 Kuid ma ĂĽtlen teile, kes kuulete: armastage oma vaenlasi, tehke head neile, kes teid vihkavad. 28 Ănnistage neid, kes teid neavad, palvetage nende eest, kes teid laimavad. 29 Kui keegi lööb sind ĂĽhele põsele, pööra tema poole ka teine, ja kui keegi võtab sinult kuue, sellele ära keela ka särki! 30 Anna igaĂĽhele, kes sinult kĂĽsib, ja kes võtab sinu oma, sellelt ära nõua tagasi! 31 Tehke teistele seda, mida soovite, et nad ka teile teeksid! 32 Kui te armastate neid, kes teid armastavad, mis kasu te sellest ootate? Isegi patused armastavad neid, kes neid armastavad. 33 Ja kui te teete head neile, kes teile head teevad, mis tunnustust te selle eest ootate? Isegi patused teevad sedasama. 34 Kui te laenate neile, kellelt te loodate tagasi saada, mis tunnustust te selle eest ootate? Ka patused laenavad patustele, et nad samavõrra tagasi saaksid. 35 Armastage oma vaenlasi, tehke head ja laenake neile ilma midagi tagasi lootmata. Siis on teie tasu suur ja te olete Kõigekõrgema lapsed, sest tema on hea tänamatute ja kurjade vastu! 36 Olge armulised, nagu teie Isa on armuline! 37 Ărge mõistke kohut, ja ka teie ĂĽle ei mõisteta kohut! Ărge mõistke hukka, ja ka teid ei mõisteta hukka! Andke andeks, ja teile antakse andeks! 38 Andke, ja teile antakse â hea, tihedaks vajutatud, kokku raputatud, kuhjaga mõõt antakse teie rĂĽppe. Selle mõõduga, millega teie mõõdate, mõõdetakse teile tagasi." 39 Ta rääkis neile ka tähendamissõna: âKas pime saab juhtida pimedat? Eks nad mõlemad kuku auku? 40 Ei ole jĂĽnger õpetajast ĂĽle, kuid iga väljaõppe saanu on nagu tema õpetaja. 41 Miks sa näed pindu oma venna silmas, aga palki enda silmas ei märka? 42 Kuidas sa võid oma vennale öelda: âVend, lase ma tõmban välja pinnu sinu silmast!" ja ise ei näe palki oma silmas? Silmakirjatseja, tõmba esmalt palk oma silmast välja, ja siis sa näed ka pindu oma venna silmast välja tõmmata! 43 Ăkski hea puu ei kanna halba vilja, ega halb puu head. 44 Iga puud tuntakse tema viljast. Viigimarju ei korjata kibuvitstelt ega koguta viinamarjakobaraid ohakailt. 45 Hea inimene toob välja head oma sĂĽdame heast tagavarast ja kuri inimene toob kurjusest välja kurja. Sest ta suu räägib sellest, mida ta sĂĽda on täis. 46 Aga miks te mind hĂĽĂĽate: âIssand, Issand!" ega tee, mida ma ĂĽtlen? 47 Ma näitan teile, milline on inimene, kes minu juurde tulles kuuleb mu sõnu ja teeb nende järgi. 48 Ta on inimese sarnane, kes maja ehitades kaevas sĂĽgavale ja ladus alusmĂĽĂĽri kaljule. Kui tuli ĂĽleujutus, sööstis tulvavesi vastu maja, kuid ei suutnud seda kõigutada, sest see oli ehitatud hästi. 49 Aga kes kuuleb ega tee, see on inimese sarnane, kes ehitas maja maapinnale ilma alusmĂĽĂĽrita. Tulvavesi sööstis vastu maja ja see varises kokku ning hävis täielikult."
