Luuka evangeelium 17

1 Jeesus rääkis oma jüngritele: âOn võimatu, et ei tuleks ahvatlusi patule, aga häda sellele, kelle kaudu need tulevad. 2 Talle oleks parem, kui ta merre heidetaks veskikivi kaelas, kui et ta ahvatleb üht neist väikestest patule. 3 Vaadake ette! Kui su vend teeb pattu, manitse teda! Ja kui ta meelt parandab, anna talle andeks! 4 Isegi kui ta seitse korda päevas sinu vastu patustab ja seitse korda tuleb tagasi ja ütleb: âMa kahetsen!", andesta ikka talle!" 5 Apostlid ütlesid Issandale: âSuurenda meie usku!" 6 Issand vastas: âKui teie usk oleks väike nagu sinepiseeme, võiksite öelda sellele mooruspuule: âJuuri end välja ja istuta merre!" ja see kuuletub teile. 7 Kui kellelgi teist oleks sulane kündmas või karja hoidmas, kas ta ütleks väljalt tulnud sulasele âTule nüüd, istu maha ja söö"? 8 Eks ta pigem ütleks âValmista mulle õhtusöök, sea end valmis ning teeni mind, kuni ma söön ja joon, ning pärast seda söö ja joo ise". 9 Kas ta sulast selle eest tänab, et ta tegi, mida kästi? 10 Nii ka teie: kui te olete teinud kõik, mida teil on kästud, siis öelge: âMe oleme tühised sulased ja täitsime ainult oma kohust." “ 11 Teel Jeruusalemma läks Jeesus mööda Samaaria ja Galilea vahelist piiri. 12 Ãhte külla minnes oli ta teel kümme pidalitõbist. Nad seisid eemal 13 ja hüüdsid valju häälega: âJeesus, Ãpetaja, halasta meie peale!" 14 Neid nähes ütles Jeesus: âMinge näidake endid preestritele!” Ja nii kui nad läksid, said nad puhtaks. 15 Ãks neist tuli tagasi, kui ta nägi, et ta on tervendatud, ja kiitis valju häälega Jumalat. 16 Ta langes Jeesuse jalge ette teda tänades. See mees oli samaarlane. 17 Jeesus küsis: âEks kõik kümme ole tehtud puhtaks? Kus on ülejäänud üheksa? 18 Kas ühtki ei ole leidunud, kes annaks au Jumalale, peale selle võõramaalase?" 19 Ja ta ütles talle: âTõuse üles ja mine! Sinu usk on sind tervendanud!" 20 Aga kui variserid temalt küsisid, millal saabub Jumala riik, vastas Jeesus: âJumala riik ei ole midagi, mida saab vaadelda, 21 ega ka öelda: âSee on siin!" või âSeal!" sest vaata, Jumala riik on teie sees!" 22 Aga oma jüngritele ütles ta: âTuleb aeg, mil te igatsete näha üht Inimese Poja päevadest, kuid ei näe. 23 Siis öeldakse teile: âTa on siin!" või âTa on seal!" Ãrge jookske nende järel! 24 Sest Inimese Poeg on oma päeval otsekui välgusähvatus, mis valgustab taevast ühest servast teise. 25 Kuid enne peab ta palju kannatama ja see sugupõlv hülgab ta. 26 Nõnda nagu oli Noa päevil, saab olema ka Inimese Poja päevil: 27 inimesed sõid ja jõid, võtsid naisi ja läksid mehele selle päevani, mil Noa läks laeva. Siis tuli veeuputus ja hävitas nad kõik. 28 Samamoodi oli ka Loti päevil. Inimesed sõid ja jõid, ostsid ja müüsid, istutasid ja ehitasid. 29 Aga sel päeval, mil Lott lahkus Soodomast, sadas taevast tuld ja väävlit ning hävitas nad kõik. 30 Täpselt samamoodi on sel päeval, mil Inimese Poeg ilmub. 31 Kes sel päeval on katusel ja ta asjad on majas, ärgu mingu alla neid võtma. Samuti ärgu mingu väljal olija koju tagasi! 32 Meenutage Loti naist! 33 Kes iganes oma elu püüab hoida, kaotab selle, ja kes iganes oma elu kaotab, leiab selle. 34 Ma ütlen teile, sel ööl on kaks ühes voodis â üks võetakse ära, teine jäetakse maha. 35 Kaks naist jahvatavad üheskoos â üks võetakse ära, teine jäetakse maha. 36 Kaks meest on väljal â üks võetakse ära ja teine jäetakse maha." 37 Nad küsisid: âKuhu, Issand?" Ta vastas: âKus on korjus, sinna kogunevad raisakotkad!"