Rom 3
PNG1 Mewö ahöiga Juda ambazip maljini, miaÅön mönö denöwö bauköm neÅgibawak? Anutugö aiwesökÅi silenine yandigeri, miaÅgö ölÅan mönö denöwö ahum neÅgiza? 2 ÃlÅan mönö malmal pakpak miaÅgöreÅ gwötpuk ahuba ölÅa bauköm neÅgimakza. MiaÅgö keuÅi mutukÅi kewö: AnutunöŠBuÅa keuÅi neÅgiiga buÅanina aiga maljin. 3 Mewö maljinmö, neÅgöreÅök tosatÅan Anutu qahö möt narim waÅgiba malgetka denöwö ak eÅgima? YaÅgiseÅ malgeraÅgö likepÅi meleÅda mönö denöwö ak neÅgima? UrukalemÅi jöhöba aÅgön köliga omaÅi akÅa me denöwö? 4 Mi qahöpmahöp! Nini körek pakpak muneÅ ambazip akzinmö, AnutunöŠöl töhönÅi akza. Anutugö könaÅi mi BuÅa KimbinöŠkewö ohoget ahöza, “Keu jakeÅe ala qesim gihigetka keugahö likepÅi jim asariba miaÅgöreÅ diÅdiÅi aka luhut al eÅgiba kinman. Göhö könaÅamgi mewö miwikÅaiba naÅgöba jime." 5 NeÅön ahakmeme goÅgoÅi wuataÅgöinga AnutunöŠqindiÅaim neÅgiiga ahakmemeÅi diÅdiÅan mewö aukÅe asuhuza ewö, neÅön keu miaÅgöra mönö denöwö jibinak? Ni keu mi gölme ambazip mötmötkö dop kewö jizal: AnutunöŠlikepÅi meleÅniga irimsesewölÅan qaknine öÅgözawi, yaÅgö mötmötÅan mewö goÅgiza me qahö? 6 Qahö, mi yapmakek! AnutunöŠgoÅgoÅi akawak ewö, yaÅön gölmeÅi gölmeÅi neÅgö keunini mönö denöwö kewöta törörök jim teköbawak? 7 NöÅön muneÅ azia akiga AnutunöŠkeuÅi ölÅan qindiÅaim niÅgiiga yaÅgö qetbuÅaÅan mewö aukÅe asuhum tiÅgitza. Mewö aiga nöÅön siÅgisöndok ahali, AnutunöŠmiaÅgö keuÅi mönö denöwögöra jim teköza? Nömosöri nani imbi-imbi malbi dop kölbawak me qahö? KeuÅan mönö qahö löwöriba etma. 8 Mönö kewö jiinga dop kölbawak, “Nini ölöp bölöÅi toroqeba ahinga AnutunöŠmi qindiÅaiiga ölöpÅaÅgö ölÅan asuhuiga keuÅan qetbuÅaÅambuk akÅa.” TosatÅan neÅgöra keu sirongen mewö jiba toroqeba kewö jimakze, “PolnöŠkeu mewö jiba miaÅgö dop laÅ ahakza.” Mewö aka jigeraÅgö keuÅi mi AnutunöŠkewöta dopÅine jim teköm eÅgima, mötzal. Mewö. 9 Keu mewö eraum möta mi denöwö jim teköbinak? Juda neÅön kantri tosatÅi eÅgoÅgita Anutugö jeÅe diÅdiÅi akzin me qahö? SaumbaÅ! MiaÅgö keuÅi lök qeljiÅe kewö jim köhöinin: Juda me kantri tosatÅi akinak, nini körekmakörek siÅgisöndok ahinga köpeim neÅgiiga maljin. MiaÅgöra silenini memba öÅgöbingö osimakzin. 10 MiaÅgö keuÅi mi BuÅa KimbinöŠkewö ohoget ahöza, “KunÅan kun solanÅi diÅdiÅi qahö kötökÅi akza. 11 Kungö uruÅe mötmöt qahö ahum kutui laÅ malje. KunÅan kun Anutu miwikÅaimamgö qahö kapaÅ kölakza. 12 Qahöpmö, körekÅan mönö köna oÅgita jaÅjuÅ aka malje. KörekmakörekÅan mönö böliba Anutugö jeÅe aÅgöjörakÅinambuk akze. ÃlöpÅi ahakzawi, mohot-töwa kun mi qahöpmahöp miwikÅaizal. 13 NesilamÅinan isimkakalek ahakze. Jöl ginaginaÅinan qaksirigö löm ewö aÅaÅiba kiniga kömupkö qösösökÅi ewö miaÅön ambazip laÅ ayuhum eÅgimakze. Keu bölöÅi mi qatögö jitÅi möröm warabe ewö numbuÅine kokolak qeba ahöiga jitÅinan ambazip laÅ eÅgöhömakze. 14 Sait keu kömbukÅambuknöŠmönö numbuÅini kokolak qeiga ambazip laÅ qesuahöm eÅgimakze. 15 Ambazip laÅ eÅguba sepÅini mokomegöra könaÅinan kik-kek ösumok anda kamakze. 16 KönaÅini goÅgii maljeaÅgö aiwesökÅini kewö akza: Denike lilikömakzei, miaÅgöreÅ mönö köndeÅ-möndeÅ aketka ambazip uruÅinan böliba kömbuhi-makza. 17 LuainöŠmalmalgö könaÅi mi qahö möt kutum yaköze. 18 Anutu göda qebingö keuÅi mi uruÅine qahö ahöza. JitÅi oÅgitpinbuköra keÅgötÅini qahö möta önewat laÅ malje.” AnutugöreÅ keu mewö ahöza. 19 AnutunöŠKöna keu kewögöra neÅgiyök, mi mötzin: Köna keu pakpak miaÅön gölme dop jöhöm neÅgimakza. Nini keu miaÅgö bapÅe anda tem köla malinga dop kölma. Qahö tem kölbin ewö, AnutunöŠmönö likepÅi meleÅ neÅgii ayuhubin. MiaÅgöra sömbunini möta möndömöndönini mosöta keu bök mala tem köl waÅgiinga dop kölma. AnutunöŠambazip könanini mewö indelöha ahöza. 20 Köna keunöŠjöhöm neÅgimakzapmö, nini lökÅanök mi wuataÅgöbingö osimakzin. AnutugöreÅ Köna keunöŠsiÅgisöndok qiwikÅaiiga aukÅe eka ölöp möt kutubinmö, köna miaÅön Anutugö jeÅe solanÅi akingö osibin. Mewö. 21 Naninak osimakzinmö, AnutunöŠKöna keu wuataÅgöba solanÅi akingöra mi qahö jiyökmö, köna murutÅi kewö areÅgöba jii ahöza: AnutunöŠnanÅak keunini jim teköiga yaÅgö jeÅe solanibin. AnutunöŠkeu mi Moses aka kezapqetok ambazip yeÅgöra indeliga naÅgöba jiba BuÅa KimbinöŠohogetka nalö kewöÅe aukÅe asuhuiga mötzin. 22 MiaÅgöra denike denike neÅön Jisös Kraist möt narizini, AnutunöŠmönö körek neÅgö keunini jim teköiga solanibin. Ambazip kambu murutÅi murutÅi neÅön Anutugö jeÅe öröröŠakzin. 23 Ambazip körek neÅön siÅgisöndok aka Anutugö asakmararaÅaÅgöra osizin. 24 Mi osizinmö, Anutugö kalem möriamÅan asuhuiga Kraist JisösnöŠsohopnini meyök. AnutunöŠkalem miaÅgöra aka keunini jim teköiga solanibin. 25 Mutuk siÅgisöndok aka malgeri, AnutunöŠmi möta mökösöÅda likepÅi zilaÅ qahö meleÅ eÅgiyök. Mi qahö meleÅ eÅgiba nanÅi ahakmeme solanÅan aukÅe asuhumapköra möta Kraist Jisös jöwöwöl sömbup ewö aliga qeget kömuiga Anutugö jeÅe köl könjörat neÅgimapkö könaÅa ahök. SepÅi mokoyöhi, mi möt nariinga mewö miaÅön siÅgisöndoknini mosöri solanibin. 26 KönaÅi mi nalö kewöÅe aukÅe asuhumapköra möta Jisös mewö ak waÅgiyök. Anutugö ahakmeme solanÅi mi kewö: NanÅak solanÅi akza aka kunÅan Jisös möt narizawi, mönö yaÅgö keuÅi jim teköiga solanimakza. 27 Mewö aiga mönö wanigöra silenini mem öÅgöbinak? Yuai kungöra aka qahöpmahöp. Köna keu wuataÅgöba solanÅi akingöra mi osizin. Mewö solanÅi qahö akinmö, Jisös möt nariinga AnutunöŠneÅgeka keunini jim teköiga solanimakin. 28 Keu ki jim teköba kötÅi kewö jim köhöizin: Köna keu wuataÅgömakzinaÅgöra qahöpmö, Jisös möt narim waÅgizinaÅgöra aka AnutunöŠkeunini jim teköiga solanimakin. 29 AnutunöŠJuda neÅgö Anutuninanök qahö akza. Mönö kantri tosatÅi yeÅgö AnutuÅina mewöyök akza me qahö? Mönö yeÅgö AnutuÅina mohot akza. 30 AnutunöŠmohot akza. MiaÅgöra silenini yandiget maljini, neÅön möt narim waÅgiinga mem solanim neÅgimakza aka sileÅini qahö yandiget maljei, mi mewöyök möt narim waÅgigeraÅgöra aka mem solanim eÅgimakza. 31 Mötnarimegö keu jiba miaÅön kuÅgum eÅgiba mewö miaÅön Köna keu memba et alinga omaÅi akÅa me qahö? Mi yapmakek qahöpmö, AnutugöreÅ Köna keu mi qahö qeapkömakzinmö, mi mem köhöimakzin. Mewö.
