Rom 11
PNG1 MiaÅgöra kewö qesizal: AnutunöŠnanÅi könagesöÅi andö qem neÅgiyök me qahö? Mi qahöpmahöp! NöÅön mewöyök Abrahamgö gwölönarökÅi kun akzal. Nanak Israel könagesögö kambu qetÅi Benjamin miaÅgö uruÅe maljal. 2 AnutunöŠnanÅi könagesöÅi qeljiÅe möwölöhöm neÅgiyöhi, nini mönö qahö andö qem neÅgiiga maljin. Kezapqetok azi Elaijagö (Eliagö) kösohotÅi mi BuÅa KimbinöŠohogetka ahöza. YaÅön Anutugö jeÅe Israel ambazip jim eÅgiba köuluköyöhi, iÅini keu kembaÅi mi mötze me qahö? Keu mi kewö, 3 “O Kembu, yeÅön mönö göhö kezapqetok ambazipurupki eÅguget kömugetka göhöreÅ jöwöwöl ohoho altaÅi altaÅi köndeÅmöndeÅget. Ni mohot nömosötket malbiga mömö-laköba mönömba nuÅgubingö jöjöröze." 4 Mewö jiyökmö, AnutunöŠmi möta mönö kewö meleÅ waÅgiba jiyök, “Gi nangok qahö maljanmö, nöÅön azi 7000 mewöÅanök sel jöhöm eÅgibiga nani buÅani aka bem muneÅi Bal i qahö simin köl waÅgiba göbuk toroqeba malje." 5 Keu miaÅgö dop nalö kewöÅe mewöÅanök Anutugö kambu moröÅi ahöza. AnutunöŠkalem möriamÅaÅgö dop ambazip awamÅi möwölöhöm neÅgiiga maljin. 6 Kalem möriamÅan mönö nam köl waÅgiiga möwölöhöm neÅgiyök. Nini ahakmeme ölöpÅi aka memba malbinahi, miaÅgöra aka qahö möwölöhöm neÅgiyök. Gölme ambazip ahakmemeninan nam köl waÅgiiga möwölöhöm neÅgibawak ewö, yaÅgö kalem möriamÅan mönö yuai omaÅi akawak. 7 MiaÅgöra mönö denöwö jibinak? Israel könagesönöŠsolanÅi akingö kapaÅ köla malgetmö, solanibingö könaÅi mi qahö miwikÅaiget. YeÅön qahöpmö, AnutunöŠkambu moröÅi möwölöhöm neÅgiyöhi, neÅön kalemÅi mi miwikÅaiba solanÅi ahin. TosatÅan mötmöt bölöÅan uruÅini gwözöÅni öne laÅ malje. 8 MiaÅgö keuÅi mi BuÅa KimbinöŠkewö ohoget ahöza, “Gaun jeje malgetka AnutunöŠöme qahö jöhöiga uruÅine geiga köhömuÅi aket. Yuai eka könaÅi ek kutubepuköra jeÅini mem sohoiga ömuÅ kölök. Keu kezapÅinan möta möt asaribepuköra mi mem gwözöÅnök. Mewö tönpin mala kota nalö kewöÅe mewöyök öne laÅ malje." 9 KiÅ DeiwidnöŠmiaÅgö keuÅi kewö jii ahöza, “O Anutu, yeÅön közölömbuaÅ ala nemba laÅ söÅgaimakze. MiaÅgöreÅ mönö eÅgek miwikÅaiba siÅgisöndokÅinaÅgöra simba alnöÅga eÅgimema. Mönö nanÅini dumÅine tötaÅgöba et eÅguiga likepÅi meleÅ eÅginöÅga sihimbölö mötme. 10 O Anutu, gi mönö jeÅini mömbauba mem gömölinöÅga uba ekingö osime. Mönö likepÅi meleÅ eÅginöÅga qakÅine öÅgöba lömböriiga sundan dop upköba malme.” DeiwidnöŠmewö köuluköyök. 11 Toroqeba kewö qesizal: Juda könagesö ölÅi yeÅön tötaÅgöba et eÅguiga uruÅinan gwözöÅniga ölöwakingö osime me qahö? Mi qahö osime! Et eÅguyöhi, miaÅön mönö Anutu möt kutubingö awöweÅgömegöra aka asuhuyök. Juda könagesö ölÅi yeÅön köna oÅgita et eÅguiga kian kantri yeÅön salupÅini aka uruÅini meleÅda Anutugö buÅaÅi aket. Mewö akeri, miaÅön uruÅini kuÅguiga miaÅgöra irimÅini seholiiga uruÅini meleÅmegö sihimÅan asuhumapköra aka mewö asuhuyök. 12 Juda könagesö ölÅi yeÅön köna siÅgiba et eÅguiga miaÅgöra kian gölmeÅi gölmeÅi yeÅön oyaeÅkoyaeÅ akingö könaÅi miwikÅaiget. Mi miwikÅaiba uruÅini meleÅda kötumötuet uruÅe maljemö, Juda könagesö ölÅi yeÅön tönpin mala Anutugö jeÅe qahö dop kölje. KönaÅgep Juda yeÅön mewöyök körek uruÅini meleÅme. Mewö asuhuiga Anutugö kötumötuetÅan sehiba keleÅmaleleÅ aukÅe asuhuma. 13 NöÅön keuni ki Juda eÅgöra qahöpmö, kian kantri könagesö eÅgöra jizal. NöÅön kian kantri eÅgöreÅ melaimelai azi aposol akzalaÅgöra “Nupni qetbuÅaÅambuk akza,” jiba mewö mötmörizal. 14 Nupni mi membi ölÅi asuhuiga uruÅini meleÅmakzei, nani Israel könagesöurupnan miaÅgö buzupÅi mötmegöra kapaÅ köla awöweÅgömakzal. Buzup keu miaÅön mohot mohot yeÅgö uruÅini kuÅguiga miaÅgöra irimÅini seholiiga uruÅini meleÅbingö sihimÅan asuhui meleÅgetka AnutunöŠamöt qem eÅgima. Nupni qetbuÅaÅambuk mi mönö miaÅgöra aka kian kantri eÅgö sutÅine memakzal. 15 AnutunöŠJuda kambu andö qem neÅgiiga miaÅgö ölÅan mönö kewö asuhuyök: Kian kantriÅi kantriÅi eÅön salupÅine aketka AnutunöŠtöwaÅini qeba eÅgömeiga alaurupÅi aket. Juda könagesö ölÅi yeÅön uruÅini meleÅgetka AnutunöŠamöt qem eÅgiba möt aÅgön köl eÅgimawi, miaÅgö ölÅan mönö kömupnöhök guliba mal köhöimeaÅgö dop akÅa. 16 Yambu jeÅiqeqe dölökÅe nene Anutugöra kewöta ala sösöÅgai ahinga sarakÅi akza ewö, nupkö numbu neneÅi pakpak mönö mewöyök sarakÅi akza. Ip jalöÅan töröÅi akza ewö, böröÅan mönö mewöyök töröÅi akze. 17 Juda kambu mi Anutu nanÅaÅgö oil ipÅi akza. AnutunöŠnanÅi oil ipÅi mi öÅböÅi memba böröÅi tosatÅi mitii etket aka arökÅaÅgö oil ip böröÅi memba kaba sutÅine ali toroqeba qarimakze. Kantri tosatÅi iÅini arökÅaÅgö oil ip miaÅgö dop akzemö, AnutunöŠtöndup eÅgömeiga nalö kewöÅe ip börö qainÅi kun mieÅgö sutÅine mal köhöimakze. IÅini mönö Juda kambugö oil ip jalöÅeyök nene oÅi öröba nemba qarimakze. 18 IÅini Juda nembuk kinjemö, töndup Juda neÅgoÅgita sileÅini memba öÅgöbepuk. SileÅini mem öÅgöbeak ewö, mönö keu ki mötme: Kantri tosatÅi iÅini ip böröÅanök ewö akze. IÅini jalönini qahö bisimakzemö, nanine ip jalöÅan mönö iÅini eÅgömisiiga kinje. 19 Keu kewö jibeak, “AnutunöŠnini nanÅi ip kembaÅe al neÅgimapköra aka ip böröÅi mi kutui eriga tiÅi asuhuyök." 20 Keu mi ölÅa. AnutunöŠJuda ambazip uruÅini qahö meleÅda möt narigeraÅgöra aka kutum eÅgii etketmö, iÅini mönö mötnaripÅinan töndangöm eÅgiiga zeÅ kinje. Mewö kinda jakbak-öraÅböraÅ kude aka aiweliköba malmemö, mönö kewö et eÅgubapuköra sömbuÅini möta malme: 21 AnutunöŠnanÅi ipÅaÅgö böröÅi ölÅi qahö eÅgehoriba Juda könagesö kutum eÅgiyök ewö, iÅini mönö “Ãlöp neÅgehorima,” mewö jibepuk. Ãne mewö mötmöriba laÅ malbepuk. 22 MiaÅgöra kian kantri iÅini Anutugö könaÅi mötmöriba kewö jime, “Juda ambazip köna siÅgiba et eÅguyöhi, AnutunöŠmiaÅgö likepÅi meleÅda mönö ölÅa könöpÅambuk ak eÅgimakzapmö, nini ölöwak ToÅambuk qekötahöba kininga mem ölöwak neÅgimakza. Yambuk qahö toroqeba kinbin ewö, mönö kantri tosatÅi nini mewöyök kutum neÅgii etpin." 23 Mewö ölöp jimemö, AnutunöŠambazip köna siÅgigeri, mi mewöyök ölöp köhöiba ip kembaÅe kunbuk toroqem eÅgima. MiaÅgöra Juda könagesö yeÅön yaÅgiseÅini mosöta uruÅini meleÅme ewö, i mönö ölöp Jisösbuk toroqem eÅgima. 24 AnutunöŠiÅini arökÅaÅgö oil ip miaÅgöreÅök kutum eÅgiba kölkömötkö könaÅi oÅgita oil ip qainÅi kungö kembaÅe al eÅgii toroqeget. Kantri tosatÅi iÅini mewö ak eÅgiyök ewö, miaÅgöra nanÅi ip böröÅi ölÅi Juda könagesö ölÅi mi mönö amqeba eÅgömemba sihimÅan nanÅi oil ipÅaÅgö kembaÅe al eÅgii kunbuk toroqeme. Mewö. 25 O urumeleÅ alaurupni, nanÅini mötkutukutu qakÅe laÅ malbepuköra mönö keu tölapÅi kun indela möt asarimegöra mötzal. Keu mi kewö: Mötmöt bölöÅan Israel könagesögö bahöÅi kun yeÅgö uruÅini gwözöÅni maljemö, nalö teteköÅi qahö yaÅgiseÅ qahö toroqeba malme. Qahöpmö, mutuk kian kantri yeÅgöreÅök jesöÅgöÅan uruÅini meleÅda Anutugö bemtohoÅ uruÅe kaÅgotme. Mewö aketka AnutunöŠjaÅgöÅini ehi dop kölmawi, nalö miaÅgöreÅ Juda könagesö neÅgö yaÅgiseÅ nalöninan teköiga körek uruÅini meleÅme. 26 UruÅini meleÅgetka AnutunöŠIsrael könagesö pakpak amöt qem eÅgiiga letotme. MiaÅgö keuÅi mi BuÅa KimbinöŠkewö ohoget ahöza, “Amötqeqe ToÅan mönö Zaion kunduÅeyök asuhuba Jeikob kambu neÅgö ahakmemenini aÅgöjörakÅambuk mi köl könjöratma. 27 Anutu nöÅön siÅgisöndokÅini köl könjörata oyaeÅkoyaeÅ akingö jöhöjöhö areÅi mi yembuk akiga mohotÅe malbin.” Keu mewö ahöza. 28 Juda könagesö ölÅi yeÅön Ãlöwak BuÅa andö qeba Anutugö kerökurupÅi akeraÅgöra kantri tosatÅi eÅön salupÅine Anutugö alaurupÅi akze. Mewö akzemö, AnutunöŠIsrael bömön jalö-urupnini möwölöhöm eÅgiyöhaÅgöra Juda neÅön mönö toroqeba wölböt alaurupÅi ölbölÅi akzin. 29 AnutunöŠambazip niÅia möwölöhöba eÅgohola kalem eÅgimakzawi, keu mi mönö kunbuk uruÅi möÅaiiga utekömawaÅgö dop qahö. 30 Kian kantri iÅini mewöyök mutuk Anutugö jitÅi qahö tem köla laÅ malgetmö, Juda könagesö ölÅi yeÅön yaÅgiseÅ akeraÅgöra aka AnutunöŠiÅini ak kömum eÅgiiga letotket. 31 Juda könagesö ölÅi yeÅön nalö kewöÅe Anutugö jitÅi qetala laÅ mala kotzemö, eÅön letotkeraÅgöra aka AnutunöŠJuda könagesö nini mewöÅanök nalö kewöÅe ak kömum neÅgimamgö mötza. Kian kantri eÅön uruÅini meleÅda letotketka miaÅgö silikÅan uruÅini kuÅgumakzawi, miaÅgöra yeÅön mönö mewö-Åanök amqeba uruÅini meleÅda ak-kömukömuÅi buÅa qem aÅgume. 32 Ambazip lökÅanök pakpak nini Anutu qetala laÅ malinga qeqetalnini miwikÅaiba gwaröhöm neÅgiyök. Körek pakpak ak kömum neÅgimapköra aka kösönöŠgwaröhöm neÅgiyök. Mewö. 33 Anutu kalem möriamÅaÅgö köweÅan mönö keta bölökÅi akza. IwinaÅgö jitÅi, mötmötÅi mönö gegeÅi teteköÅi qahö. MötkutukutuÅan neÅgoÅgita öÅgöÅgöÅi ketaÅi akza. YaÅön keunini kewöta jim tekömakzawi, neÅön mi lökÅanök jim asarim teköbingö osibin. MalmalninaÅgö köna areÅgömakzawi, miaÅgö könaÅi mönö möt kewöta miwikÅaim teköbinaÅgö dop qahö. 34 “Kembugö urukönömÅaÅgö areÅi mi ambazip körekÅan möt yaköbingö osiba mala korin. KunÅan kun goro waÅgimawaÅgö dop qahö." 35 “Gölme ambazip kalem aÅgumakzinmö, yambuk mewö akingö osiba mala korin. Yuai waÅgiinga kitipÅi qahö meleÅ neÅgiiga ölöp dop köl waÅgiza. Yuai kun biaÅ neÅgimapkö tosa waÅgibingö osimakzin." 36 Mi kewögöra osimakzin: YaÅön yuai pakpakö ToÅi aka bömön jalöÅi akza. YaÅön yuai pakpak nam köliga asuhuyök. Mi nanÅi aködamun miwikÅaim waÅgimapköra aka asuhuyök. MiaÅgöra neÅön qetbuÅaÅi möpöseininga teteköÅi qahö aködamunÅambuk ahöba öÅgöba ahöma. Keu mi ölÅa.
