Indelindel 16
PNG1 Möpömöpösei jike (tempöl) uruÅeyök qet ketaÅi kun asuhuiga Suep garata 7 mieÅgöra keu kewö jim kutuiga möral, “IÅini anda Anutugö irimsesewölÅan qambi 7 numbuÅe kota ahözawi, mieÅgö ölÅi mönö gölmenöŠmokome." 2 Suep garata mutukÅan mosöta anda qambiÅaÅgö ölÅi mi gölmenöŠmokoyök. Mokoiga uzi imbiloÅloÅambuk sihimbölöÅini tandökÅi sohosohoÅi mi qeqetal ambazip yeÅgö sileÅine asuhuget. Ambazip jemnembagö muÅgem supapÅi sileÅine memba imutÅaÅgö waikÅi memba möpöseigeri, mönö yeÅgö sileÅine asuhuget. 3 YahötÅi yaÅön mosöta anda qambiÅaÅgö ölÅi mi köwetnöŠmokoyök. Mokoiga köwetnöŠmeleÅda sep ahök. Mönö azi qeqeÅaÅgö sepÅi ewö ahök. Mewö aiga köwet uruÅe yuai pakpak malmalÅinambuk maljei, mi mönö lökÅanök kömum teköget. 4 Suep garata karöbutÅan qambiÅaÅgö ölÅi mi o töwatÅi aka o jeÅi miaÅgöreÅ mokoiga meleÅda sep aka dop kölök. 5 Mewö aiga Suep garata o galöm kölakzawaÅön keu kewö jiiga möral, “O Anutu töröÅi, göÅön keu kewöta kewö jim tekönöÅga lömböt ki asuhuzawaÅgöra diÅdiÅi akzan. Mönö solanÅi mala kota maljan. 6 YeÅön göhöreÅ ambazip sarakÅi aka kezapqetok ambazip eÅguba malgetka sepÅinan mokoyök. GöÅön i eÅgugeraÅgö likepÅi meleÅda sep eÅginöÅga negeri, mi mönö dopÅe alnöÅga qakÅine öÅgöyök. MiaÅgöra Anutu göÅön mönö diÅdiÅanök akzan." 7 O galöm kölakzawaÅön mewö jiiga keu kun altanöhök kewö kaiga möral, “Keu mi ölÅa! O Kembu Anutu kukösum pakpakö ToÅi, göÅön mönö ambazip keuÅini kewöta diÅdiÅanök jim teköm eÅgimakzan." 8 Suep garata 4:Åan qambiÅaÅgö ölÅi mi wehön jeÅe mokoiga miaÅön wehön ösum waÅgiiga könöpÅi kötökÅi aka ambazip könöp ewö eÅgohoyök. 9 Wehön jeÅi könöpÅambuk miaÅön eÅgohoiga sileÅini dölatiyök. AnutunöŠlömböt kanjamÅinambuk mieÅgö ToÅi aka ali qakÅine öÅgöyöhi, ambazipnöŠmi möta miaÅgöra Anutugö qetÅi jim qesuahöm waÅgiba malget. Mewö malgetmö, Anutu möpöseiba qetbuÅaÅi mem sehimegöra mönö uruÅini qahö meleÅgetmö, toroqeba yaÅgiseÅ aka malget. 10 Suep garata 5:Åan qambiÅaÅgö ölÅi mi jemnembagö jakömbuak dumnöŠmokoyök. MiaÅgöreÅ mokoiga söÅaup ketaÅan jemnembagö ömetohoÅi (kingdom) mi dop köla pandaman meyök. Pandaman meiga ambazip irimÅini seholiiga nesilamÅini jitÅinan yöhötigetka tiÅgirök. 11 AmbazipnöŠsihimbölö aka uzi nömböÅinaÅgö sihimbölöÅi ketaÅi möta miaÅgöra Suepkö AnutuÅi mi jim qesuahöm waÅgiba malget. Mewö malgetmö, ahakmemeÅini bölöÅi aka memba malgeri, mi qahö kewöta mosöta uruÅini qahö meleÅget. 12 Suep garata 6:Åan qambiÅaÅgö ölÅi mi o töwatÅi ketaÅi qetÅi Yufreitis miaÅgöreÅ mokoiga jöpköyök. Wehön kotkotÅeyök kiÅ kembuÅi kembuÅi kabingö möta jöjöröba malgeri, yeÅön o jöpköiga kunbuk qahö paÅpaÅgögetmö, kutuba kamegö könaÅi mönö asuhuyök. 13 MiaÅgöreÅök uba öme bölöÅi karöbut tandökÅini kaÅ ewö mi eÅgekiga sekak namÅi ilikÅambuk, jemnemba aka kezapqetok azi takapulakaÅi yeÅgö numbuÅineyök kota etket. 14 Ãmewöröme mieÅön eta anda aÅgöletotÅi könaÅi könaÅi ahakze. Mewö aka gölmeÅi gölmeÅi pakpak liliköba kiÅ kembuÅini eÅgeka Anutu tuarenjoÅ akÅegöra uruÅini kuÅguba kewö jiget, “Mönö mindirim aÅguba Anutu kukösum pakpakö ToÅaÅgö nalö ketaÅe mohotÅe bim aubin." 15 JisösnöŠjiza, “Kezap alget! NöÅön mönö yoÅgorö meme ewö ölöŠkamam! KunÅan uruguliguli malmawi, yaÅön mönö simbawoÅ akza. Sile aukÅe laÅ anda kaiga gamuÅi ekepuköra sile esuÅi galöm kölakzawaÅön mönö oyaeÅkoyaeÅ akÅa." 16 Ãme welenqeqe yeÅön kiÅ kembuÅi kembuÅi mi kuÅguba eÅguaÅgita gölme köröÅi qetÅi Hibru keunöŠArmagedon jizei, miaÅgöreÅ qezaköba al eÅgigetka eÅgehal. Mewö. 17 Suep garata 7:Åan qambiÅaÅgö ölÅi mi könakemba mokoyök. Mokoiga möpömöpösei jike (tempöl) uruÅaÅgö jakömbuak dumÅeyök qet ketaÅi kun asuhuba keu kewö kaiga jiyök, “Mi lök mokogetka asuhum teköza." 18 Mewö jiiga miaÅgöreÅök wölbilik aiga wölpöndaÅ giliga giÅgururuÅ qeta ahöiga kenöŠjitÅi buburatiÅi kun meyök. Iw (Ewa) Adam yetkö nalönöhök könahiba gölmenöŠmala korini, nalö miaÅgöreÅ kenöŠmewöÅi kun qahö gilgilÅa. MiaÅgö dop tandökÅi sohosohoÅi giliga bölöÅi kötökÅi ahök. 19 Mewö asuhuiga siti ketaÅi Babilon miaÅön jula bahöÅi karöbut aket aiga kantriÅi kantriÅi pakpak mieÅgö sitiÅini mi mewöÅanök ayuhuba meleÅni geget. AnutunöŠsiti qetbuÅaÅambuk Babilon mieÅgö bölöÅamÅini qahö ölum qeiga likepÅamÅini meleÅ eÅgiyök. AnutunöŠurukönöp aka irimsesewölÅan qambi kokolak qeba taröhi, mi mönö mokom eÅgiiga qakÅine öÅgöiga wain o ewö neget. 20 KöwetnöŠgölme jölanÅi pakpak ahögeri, mi mönö kök ala sömuniget aiga kunduÅi kunduÅi kingeri, mi mönö mewöÅanök ayapköba qahöwaket. 21 Mewö asuhuiga ais kötÅi ketaÅi lömbötÅini 45 kilogram mieÅön suepnöhök ambazip qakÅine erök. Lömböt kanjamÅambuk mi tandökÅi sohosohoÅi ahök. Kie kötÅi tandökÅi mewö miaÅön eta eÅguiga ambazipnöŠmiaÅgöra Anutu jim qesuahöm waÅgiget. Mewö.
