Luk 24
PNG1 Sabat kendon tatket teköiga Sonda söÅanök miri giaÅiiga ambi yeÅön wahöta jiniÅ jimoroÅ umköhöwakÅambuk mözözömgögeri, mi memba qaksirinöŠanget. 2 Anda kunÅan qaksirigö numbuÅe köt ketaÅi qetali ani eket. 3 Mi eka köt köteÅ uruÅe öÅgögetmö, Kembu Jisösgö qamötÅi qahö miwikÅaiget. 4 MiaÅgöra mötkurumkurum möta kingetka azi yahöt malukuÅiri tuatÅi kölköl-bilikbilikÅambuk yetkön wösöÅine kinohotka etkeket. 5 Mi etkeka awöwöliba gölmenöŠgeba dapkögetka kewö jiyohot mötket, “Jebuk mal köhöizawi, i mönö denöwögöra kömukömuÅi yeÅgö sutÅine jaruze? 6 YaÅön ki qahö ahözapmö, mönö guliba wahötza. Galili prowinsnöŠmala keu jii mötkeri, mi mönö mötmörime: 7 YaÅön kewö jiyök, ‘KunöŠSuep gölmegö azi ölÅi mamalolo mem waÅgiiga bölöÅi meme yeÅgö böröÅine geiga maripomnöŠqeget kömumba wehön karöbut aiga guliba wahötma.’" 8 Mewö jiyohotka keuÅi mi mötmötÅine aÅgoriga mötmöriget. 9 Mewö mötmöriba qaksirinöhök liliÅgöba kaba yuai pakpak asuhuyöhi, miaÅgö buzup keuÅi mi gwarek 11 aka tosatÅi pakpak yeÅgöra jiget mötket. 10 Keu mi jigeri, mi Magdalagöra Maria, Joana aka Maria Jeimsgö namÅi aka ambi tosatÅi yembuk malgeri, yeÅön mi kaba aposol yeÅgöra jiget mötket. 11 Buzup keu mi jiget mötketmö, keu jigeri, mi keu omaÅi tandök ahöhi, mewö mötmöriba mi qahö möt nariget. 12 Qahö möt narigetmö, PitönöŠwahöta ösumÅan qaksirinöŠanda köt köteÅ uruÅe ui aniga opo esu miyök miaÅgöreÅ tari ehök. Mi eka yuai asuhuyöhi, mi nanÅök mötmöriba welipköba mire liliÅgöyök. Mewö. 13 Wehön miaÅgöreÅök Jisösgö gwarekurupÅi yeÅgöreÅök yahötÅan Jerusalem siti mosöta miri qetÅi Emeus sewen mail miaÅgöreÅ anbitkö anohot. 14 KönanöŠanda yuai asuhuyöhi, mi pakpak nanÅirök eraum mörohot. 15 Mi eraum möta könaÅi jim lömböriba anohotka JisösnöŠnanÅak kösutÅire aÅgota mohotÅe anget. 16 Angetmö, jeÅiri közamböri i qahö ek kutuyohot. 17 Qahö ek kutuyohotka kewö jiyök, “IÅiri nanÅirök wani keuya könanöŠeraum möta kazahot?” Mewö jiiga dörök mitiba wösöbirik jeje uba eka kinohot. 18 Eka kinda yetköreÅök kun qetÅi Kliopas yaÅön kewö qesim waÅgiyök, “Pasowa kendonöŠyuai asuhuyöhi, mi Jerusalem ambazip körekÅan mötze. Gi mohotÅan kiana aka mi qahö mötzan me?" 19 Qesim waÅgiiga “Mi wania?” jiiga möta kewö jiyohot mörök, “Nazaret azi Jisösgöra yuai asuhuyök mi. YaÅön kezapqetok azia mala Anutu aka ambazip pakpak yeÅgö jeÅine ahakmeme kukösumÅambuk aka keu köhöikÅi jiba malök. 20 Mewö maliga neÅgö jike nup galömnini aka galömkölköl aziurupninan i waÅgita premiögö böröÅe algetka kömumapkö jim teköi maripomnöŠqeget kömuyök. 21 YaÅön Israel könagesönini kösönöhök pösata sohopnini memapköra al mamböta jörömqöröm aka malinmö, Yei! i mönö qeget kömuyök. Yuai mi asuhuiga mala koringa merak sömaÅi karöbut lök akza. 22 “Mi qahö dop köliga merak neÅgöreÅök ambi tosatÅan keunöŠkuÅguba welipköm neÅgiget maljin. YeÅön söÅan amandiÅe qaksirinöŠanda, 23 qamötÅi qahö miwikÅaiba liliÅgöba kewö jize, “Nini Suep garata yahötkö jemeleÅ imut ehinga yetkön ‘JisösnöŠguliba malja,’” jiyohotka mötzin. 24 Keu mi möta azi nembuk maljei, yeÅgöreÅök tosatÅan qaksirinöŠanda ambi yeÅön keu jizei, miaÅgö dop ahöiga ekze. Löm gwamönÅi ekzemö, nanÅi qahö ekze." 25 Keu mi möta kewö jii mörohot, “Yei! IÅini kezapqetok yeÅön keu jigeri, mi pakpak mönö wuanöÅgöra ölanbölan aka ajojohoba gawönjeje mala qahö möt narize? 26 Amötqeqe ToÅi KraistnöŠsihimbölö mewöÅi mötagun nanÅi asakmararaÅ uruÅe öÅgöma. MiaÅgö dop ohoget ahöza me qahö?" 27 Mewö jii mörohotka Moses aka kezapqetok ambazip pakpak yeÅön keu jigeri, miaÅgöreÅök könahiba nanÅaÅgöra keuÅi pakpak ohoget ahözawi, miaÅgö könaÅi jim asarim etkiyök. 28 Jim asarim etkiba anda miri anbitkö jiba anohori, mi dopdowiba miaÅgöreÅ toroqeba anmamgö mörök. 29 Mewö mörökmö, yetkön kapaÅ köl waÅgiba kewö jiyohot, “Miri mare aiga wehön jeÅan lök gemamgö akza. MiaÅgöra ölöp netpuk tata ahöman.” Mewö jiyohotka yetpuk mire öÅgöba tatket. 30 Tata yetpuk nene nembingö aka beret memba kötuetköba mindipköba etkimamgö aiga yuai kewö asuhuyök: 31 MiaÅgöreÅök jeÅiran tohoiga ek kutuyohotka atatop (jiatatoÅ) köliga kunbuk qahö ehot. 32 Mewö aiga nanÅirök kewö eraum mörohot, “Köna namÅe BuÅa Kimbigö keu jiba könaÅi jim asarim netkizawi, nalö miaÅgöreÅök mönö urunire könöp jezawaÅgö dop mötzit." 33 Mewö jiba miaÅgöreÅök wahöta Jerusalem sitinöŠliliÅgöba aÅgota gwarekurupÅi 11 aka alaurup yembuk tokoba tatkeri, mi miwikÅaim eÅgiyohot. 34 MiwikÅaim eÅgiyohotka kewö jiget mörohot, “KembunöŠmönö ölÅa wahöta SaimongöreÅ asuhum waÅgiza." 35 Mewö jigetka nanÅirak könanöŠyuai asuhuyök aka beret mindipköyöhi, nalö miaÅgöreÅ uruÅiri tohoiga möt kutuyohot, miaÅgö kösohotÅi mem eÅgiyohot. Mewö. 36 GwarekurupÅi yeÅön keu mi eraum möta tatketka miaÅgöreÅök JisösnöŠnanÅak sutÅine asuhuba kinda kewö jiyök, “Alaurupni, luainöŠembuk ahöma!" 37 Mewö jiiga keÅgötporiÅ aka jönömÅini undui “Ãme imura ekzin,” mewö mötmöriget. 38 Mewö mötmörigetmö, kewö jii mötket, “IÅini denöwögöra auruba mötmöt mewöÅi uruÅine ahuza? 39 Ni nanak ki maljal. Mi nanÅinak köna böröni uba eka mötme. Ãme imut mi bususihitÅini qahö. Ni bususihitnambuk kinbi nekze. Mönö nömisiriba nek kömume." 40 Mewö jiba köna böröÅi kondel eÅgiyök. 41 Kondel eÅgiyökmö, mi sösöÅgaiÅinaÅgöra töndup qahö möt nariba welipköba tatketka kewö qesiba jiyök, “NeneÅamÅini kun ki tatza me qahö?" 42 Mewö jiiga söra jejeÅi miaÅgö kitipÅi kun waÅgiget. 43 WaÅgigetka memba neiga eket. 44 Neiga eketka kewö jii mötket, “Ni embuk mala nalö miaÅgöreÅ keu jibi mötkeri, miaÅgö ölÅi nalö kiaÅgöreÅ asuhui ekze. NöÅön kewö jiba malal: NöÅgö keu mi Mosesgö Köna keu aka kezapqetok azi yeÅgö Buzup Kimbi aka Sumbara (BuÅa liÅet) buknöŠohoget ahözawi, mi pakpak mönö ölÅambuk ak teköma." 45 Mewö jii mötketka miaÅgöreÅök BuÅa Kimbigö könaÅi möt kutumegöra uruÅini metohoyök. 46 Metohoba kewö jii mötket, “Keu kewö ohoget ahöza: KraistnöŠsihimbölö möta kömumba sömaÅi karöbut aiga kömupnöhök wahötma. 47 MiaÅgöra eÅön mönö Jerusalem sitinöŠkönahiba BuÅa keu nöÅgö qetne jim asariba kantri pakpak dop köla anda uru kuÅgum eÅgimakÅe. Denike yeÅön uruÅini meleÅmei, AnutunöŠmönö yeÅgö siÅgisöndokÅini mosöta saÅgoÅma. 48 “Keu mi ölÅambuk ahök aka akÅawi, iÅini mi asuhui eka naÅgöba jiba dangunu ewö kinme. 49 Mötket! Iwinan kalem eÅgimapkö keu jöhöyöhi, nöÅön i melaibiga uruÅine gema. EuyaÅgöreÅök kukösum albi qakÅine öÅgöma. IÅini siti kiaÅgöreÅ miaÅgöra mamböta tata malme.” Mewö. 50 JisösnöŠkeuÅi jim teköba gwarekurupÅi eÅguaÅgita anda Betani miri kösutÅe aÅgota miaÅgöreÅ böröÅi mem wahöta kötuetköm eÅgiyök. 51 Kötuetköm eÅgiiga miaÅgöreÅök AnutunöŠwaÅgiriga eÅgömosöta SuepnöŠöÅgöyök. 52 ÃÅgöiga sösöÅgai ketaÅi möta sipköba waikÅi memba möpöseim waÅgiba Jerusalem liliÅgöget. 53 LiliÅgöba sundan dop jöwöwöl jikenöŠmala Anutu möpöseim waÅgiba malget. Mewö.
