Menu

Jeims 1

PNG

1 Jeims nöÅön Anutu aka Kembu Jisös Kraistkö nupÅi memba maljal. Israel kambu 12 neÅgöreÅök tosatÅi iÅini Israel mosöta gölmeÅi gölmeÅi deÅda anda maljei, nöÅön embuk keu eraum mötpingöra kimbi ki ohoba jölöÅini jizal. 2 O urumeleÅ alaurupni! Esapesap könaÅi könaÅi qakÅine öÅgömakzawi, miaÅgöra uruÅinan mönö kude eri simbawoÅ miyök möta söÅgaiba malme. 3 EsapesapnöŠqakÅine öÅgöiga mötnarip-Åinan miaÅgöreÅ köhöimakÅa ewö, mönö kapaÅ köla kin köhöimakÅe. Mi mötzeaÅgöra mönö söÅgaiba malme. 4 KapaÅ köla kin köhöimakÅe ewö, miaÅön mönö toroqeba mem letot eÅgiiga ahakmemeÅinaÅgö ölÅi pakpak mi aködamunÅambuk ahumakÅa. MiaÅön ahuiga AnutunöŠoyaeÅkoyaeÅan uruÅini kokolak qeiga urugö yuai kungöra (meme amgöba) mözöqözöröŠqahö aka malme. 5 EÅgöreÅök kunÅan “Denöwö akÅam,” jiba mötkutukutugöra osizawi, yaÅön mönö Anutu köuluköiga mi waÅgima. AnutunöŠkalemÅi sakalakÅi amqeba körek neÅgöra neÅgiba sirongen qahö jim neÅgimamgö mörakza. MiaÅgöra mi ölöp waÅgiiga buÅa qem aÅguma. 6 Köulukömawi, miaÅgöreÅ mönö niÅgimapkö möt nariba uruyahöt qahöpmahöp akÅa. Uruyahöt akzawaÅön mönö köwet sirigö dop öÅgöba eta ahakza. LuhutnöŠköwet kunduriga laÅlaÅ anda kamakza. MiaÅgö dop akapuköra köulukÅaÅgö uruyahöt kude akÅa. 7 Uruyahöt ambazip mewöÅi kunöŠmönö KembunöŠyuai waÅgimapkö kude mötmörima. 8 YaÅgö uruÅan mönö julkuliga aiakaÅi pakpak miaÅgöreÅ kököloloÅ aka koÅgwarak qeba anqem-kamqem keu jimakza. Mewö. 9 UrumeleÅ alaurupni, eÅgö sutÅine tosatÅan etqeqeÅi malgetka AnutunöŠeÅgöra möri öÅgöÅgöÅi akze. MiaÅgöra mönö ölöp nanÅini möpöseim aÅgumakÅe. 10 TosatÅan öÅgöÅgöÅi maljemö, moneÅ inapÅinaÅgöra qahö mötket öÅgömakzawaÅgöra aka etqeqeÅi tandök mala mönö nanÅini möpöseim aÅgumakÅe. YeÅgö malmalÅinan mönö buörö (roro) juraÅi ewö aka soholima. EtqeqeÅi aka öÅgöÅgöÅi neÅön kömumba miaÅgöreŠöröröŠakin. 11 WehönöŠkota roro ohotiriiga qararaÅ köla soholiba juraÅan boloÅanimakza. JuraÅan eriga kembaÅaÅgö kaisoÅgolomÅi eksihimÅambuk miaÅön piahimakza. PomÅi yeÅön sukinapÅini mem sehibingö lilikqilik ahakzemö, mala buörögö (rorogö) dop gororoÅgöme. Mewö. 12 AnutunöŠkeuÅi kewö jöhöi ahöza, “Ambazip uruÅinan jöpaköm niÅgimakzei, nöÅön i malmal köhöikÅi eÅgiba nöröpÅine goul ila köl eÅgimam.” Keu miaÅgö dop bölöÅaÅgö esapesapnöŠkungö qakÅe öÅgöiga miaÅgöreÅ kapaÅ köla köhöii teköiga mönö malmal köhöikÅaÅgö ila sorom buÅa qem aÅguba oyaeÅkoyaeÅ akÅa. YaÅgöra “I-ia simbawoÅ!” jizin. 13 BölöÅaÅgö ToÅan Anutu esapköm waÅgimawaÅgö dop qahö aiga AnutunöŠkun siÅgisöndok akÅapkö qahö esapköm waÅgiza. MiaÅgöra kunÅan esapesap uruÅe mala kewö kude jima, “AnutunöŠesapköm niÅgiiga siÅgisöndok akÅamgö akzal." 14 AnutunöŠqahöpmö, nanini sihim kömbönaÅnini bölöÅan mönö töpötiÅ (nemban, pöraÅ) ewö öröm neÅgiiga mötöp bitimnöŠqaköinga siÅgisöndokö esapesapÅi mewö mohot mohot neÅgöreÅ asuhumakze. 15 KunÅan sihim kömbönaÅi bölöÅi qahö jöhöba siÅgisöndok kondotza. Kondoriga sihim kömbönaÅan gölömÅi ala siÅgisöndok mi morö ewö meiga ahumakze. SiÅgisöndoknöŠahuba qarim teköba kömup köhöikÅi ahum waÅgimakza. 16 O wölböt alaurupni, sihim kömbönaÅini bölöÅan mönö kude tilipköm eÅgima. 17 Kalem ölöpÅi aködamunÅinambuk pakpak mi AnutunöŠali Suep euyaÅgöreÅök asuhumakza. KöiÅ wehön jeÅiri kota kutuba geyohotka imutimutÅiran körim törim ahakzapmö, asakÅi pakpakö ToÅan mönö nanÅak qahö uteköma. Imutimut me söÅaup kun mi yaÅgöreÅ qahö ahöza. 18 AnutunöŠyuai pakpak miwikÅaiyöhi, nini mieÅgö sutÅine yambu dölökÅi jeÅiqeqe aka malbingöra mörök. MiaÅgöra nanÅi sihimÅaÅgö dop keu ölÅaÅgö kötÅi urunine aliga miaÅön ahuahu dölökÅi neÅgii ahuin. Mewö. 19 O wölböt alaurupni, mönö keu ki mötmöriba kude ölum eÅguma: IÅini mönö körek keu mötpingö kezap köröpÅi zilaÅ alme. Keu laÅ mi ösumök kude jime. IrimÅinan mönö zilaÅ kude seholima. 20 AnutunöŠahakmeme diÅdiÅi akingö sihimÅi mörakzapmö, irimsesewölnöŠmia qahö kondorakza. MiaÅgöra mönö irimsesewöl mosöta keu ösöŠjiba malme. 21 QewöloÅ könaÅi könaÅi aka ahakmeme töwötÅambuknöŠqekötahözei, mia mosötme. Mönö yaÅgiseÅini mosöta Anutugö keu bapÅe anda keu kötÅi uruÅine kömörakzawi, mi möt aÅgön köla malme. Mewö aketka keu miaÅön ölöp amöt qem eÅgiiga letota SuepnöŠöÅgöme. 22 BuÅa keu mi öne töhön mötketka ölÅi qahö ahubapuk. Mewö silebile aka tilipköm aÅgubepukmö, keu mi mönö köl guliba malme. 23 KunÅan keu öne töhöntöhön möta miaÅgö dop qahö ahakzawi, yaÅön mönö azi kiaÅgö dop akza: KunÅan jemesoholÅi piliknöŠuba aÅgehakza. 24 Uba aÅgeka mosöta kungen anda kaisoÅgolomÅi denöwö, mi ösumok ölum qemakza. 25 Mi ölöpÅi qahöpmö, kunÅan köna keu aködamunÅambuköra kezap ala ehiba miaÅgöreÅ qekötahöba siÅgisöndokö kösönöhök lolohomakzawi, yaÅgö ahakmemegöra mönö “Esop simbawoÅ!” jibin. YaÅön keu möta mi qahö ölum qemakzapmö, mi ölÅa tem köla miaÅgö dop ahakza. 26 KunÅan urumeleÅgö köl guliguli akÅamgö jiba numbu jitÅi qahö galöm köla nanÅi mewö tilipköm aÅgumakzawi, yaÅgö liÅet köulukÅan mönö yuai omaÅi, ölÅi qahö akza. 27 Anutu Iwigahö jemesoholÅe BuÅa nup sarakÅi silebileÅi qahö memamgö jiba mönö kewö akÅan: Gwani morö aka malö köÅjiliÅ qakÅe maljei, mönö i anda eÅgeka köyan köl eÅgiba malman aka gölmegö ahakmemeÅaÅgö qewöloÅan urugi tölöhobapuköra galöm mem aÅguba malman. Mewö.

Everything we make is available for free because of a generous community of supporters.

Donate