Hibru 9
PNG1 AnutunöŠjöhöjöhö areÅ mutukÅi aka miaÅgöreÅ mewöyök waikÅi memba möpöseibingö areÅi mi jim kutui wuataÅgöget. Mi wuataÅgöba gölmenöŠopo seri jike megetka ahöyök. 2 Anutugö opo seri jike kömbukÅi mi kewö meget: Jike oleÅi mutukÅi miaÅgöreÅ lambegö dum tatatÅi aka beret kömbukÅi mi Anutugö jemesoholÅe tebolnöŠbuÅaÅa alget tarök. Jike uruÅi miaÅgö qetÅi mi jike oleÅi kömbukÅi. 3 MiaÅgö andöÅe jike uru qetÅi jike oleÅi töröÅi kötökÅi mi ahöyök. Jike oleÅi yahöt mietkö sutÅire opo sel kinök. 4 Jike oleÅi töröÅi kötökÅi miaÅgöreÅ jiniÅ ohohogö altaÅi aka jöhöjöhö areÅgö bokisÅi mi ahöyohot. AltaÅi mi goulnöŠmemeÅi aiga bokis sileÅi mi körek goulnöŠturuturuÅi ahök. Paura qetÅi mana mi goul kumbutnöŠala bokis miaÅgö uruÅe galöm kölget. Mewöyök Arongö öröpÅi sötÅi jujulÅi aka AnutunöŠjöhöjöhö areÅi kötnöŠohoi ilaÅi mi bokis miaÅgö uruÅe galöm kölget. Bokis uruÅe yuai karöbut mi mewö ahöget. 5 Bokis qakÅe imut yahöt goulnöŠmemeÅi mi AnutunöŠdowe mali asakmararaÅaÅgö söpsöpÅi aka kinohot. Imut yahöt mi ginginÅiri kötula bokis önunÅi turuba kinohot. Bokis önunÅi mi Anutugö köl könjörat dumÅi ahök. Keu mohot mohot mi nalö kewöÅe nanÅök nanÅök törörök eraum mötpinaÅgö dop qahö. 6 Anutugö opo seri jike kömbukÅaÅgö yuai pakpak mi mönö mewö areÅgögetka ahöiga jike nup galöm yeÅön nalö dop jike oleÅi mutukÅi miaÅgöreŠöÅgöba Anutu welenÅi qeba nupÅini memba malget. 7 Mewö malgetmö, jike nup galöm bohonÅi yaÅönök (yara) yambu dop indimÅi mohot miaÅgöreÅ jike oleÅi töröÅi kötökÅi miaÅgöreŠöÅgöba malök. Sep memba miaÅgöreŠöÅgöba nanÅaÅgöra aka könagesö yeÅön gukmaulem qakÅe siÅgisöndok akeri, mönö miaÅgöra aka jöwöwöl ohoba sepÅi mokoi erök. 8 Mewö areÅgöba aketka UÅa TöröÅan söpsöp mi kondela miaÅön ambazip kewö kusum neÅgiba malök: Jike oleÅi mutukÅan toroqeba kinjawi, nalö miaÅgöreÅ AnutunöŠjike oleÅi töröÅi kötökÅaÅgö könaÅi mi aukÅe qahö indeliga malget. 9 Keu mi nalö kewöÅaÅgö söpsöpÅi akza. KönaÅi kewö: AmbazipnöŠkalemÅi kalemÅi naluk ala jöwöwöl memba kagetka ohomakzemö, uruÅinan töndup luai miwikÅaibingö osimakze. UruÅinan siÅgisön-dok akeraÅgöra aka tölöhoi jöwöwöl memba kaba Anutugö jike kömbukÅe öÅgöba köulukömakzemö, miaÅön mönö siÅgisöndok-Åini köl könjöratpingö osimakze. 10 Nene kalem aka o kalem memba kaba an köl kam köl aketka o melun könaÅi könaÅi mem eÅgimakzemö, mewö silegö jimkutukutuÅi miyök wuataÅgömakze. Yuai mi mutuk dop köli aka malgetmö, Anutugö areÅ dölökÅaÅgö nalöÅan kam kuÅguiga miaÅgöreÅök könahiba qahö toroqeba dop kölma. Mewö. 11 KraistnöŠkaba oyaeÅkoyaeÅ neÅgimakzawaÅgö jike nup galöm bohonÅi ahöhi, yaÅön gölmegö opo seri jike kömbukÅi azinöŠmemeÅi miaÅgöreÅ qahö öÅgöyökmö, mönö Suepkö jike kömbukÅe öÅgöyök. Jike kömbukÅi miaÅön öÅgöÅgöÅi akza. AködamunÅan mönö asakmararaÅambuk. 12 MiaÅgöreŠöÅgöba uruÅi mutukÅi kutuba meme (noniÅ) aka bulmakau moröÅi mieÅgö sepÅini qahö memba anökmö, nanÅi sepÅi mokoiga miaÅön nam köl waÅgiiga Suepkö jike oleÅi töröÅi kötökÅi miaÅgöreŠöÅgöyök. MiaÅgöreÅ nalö mohotkö dop öÅgöiga dop köl teköza. Sohopnini mewö memba oyaeÅkoyaeÅ akingö kondoriga nalö teteköÅi qahö dop köla ahöm öÅgöma. 13 Mutuk meme (noniÅ) aka bulmakau aziÅi eÅguba sepÅini memba kaba bulmakau ambi seramÅi miaÅön jöwöwöl ohoba miaÅgö bupgahajöÅi mewöyök memba kaba ambazip kölköl-jiÅjiÅinambuk miaÅön qewösahöba eÅgömirigetka dop köl eÅgiyök. Mewö amöt qem eÅgigetka miaÅön sileÅini saÅgoÅda mem sarahim eÅgii malget. 14 Mewö aket ewö, Kraistkö sepÅan mönö amötqeqe tandök mi gwötpuk oÅgita kewö ak neÅgimakza: SepÅan mönö urunini tölöhoi saÅgoÅda kömup köhöikÅaÅgö buÅa akingö ahakmemenini mi köl könjörarakza. Mewö ak neÅgiiga malmal ToÅi Anutu welenÅi qebingö nupÅi mi amqeba memba malbin. UÅa TöröÅan mala kota teteköÅi qahö mal öÅgömawi, yaÅön mönö Kraist bauköm waÅgiiga köpösihitÅi qahö malökmö, neÅgöra aka nanÅi köleÅ aÅguba Anutugö jöwöwöl lamaÅi ahök. 15 KönaÅi kewögöra KraistnöŠjöhöjöhö areÅ dölökÅaÅgö galöm bohonÅi akza: AnutunöŠambazip oyaeÅkoyaeÅ aka nalö teteköÅi qahö mewö malbingö keu jöhöba eÅgoholöhi, mieÅön Anutugö BuÅaÅi mi buÅa qem aÅgumegöra mötza. MiaÅgöra Kraist aliga Anutu aka ambazip sutnine urumohot akingö nupÅi memba malja. Jöhöjöhö areÅ mutukÅaÅgö nalöÅe ambazipnöŠköna oÅgita siÅgisöndok aketka miaÅön jöhöm eÅgii malgeri, KraistnöŠi mieÅgöreÅök pösat eÅgimamgöra aka kömumba sohopÅini meyök. 16 KunÅan öröyuaiÅi pakpak malmalÅi tekömawi, miaÅgöreÅ alaÅaÅgö buÅaÅi akÅapkö jim kutui keu ahözawi, alaÅan buÅa mi zilaÅ qahö mema. ZilaÅ qahöpmö, keu toÅan kömui könaÅan aukÅe asuhui eketka miaÅgöreÅ mi ölöp buÅa qema. 17 Jebuk maliga nalö miaÅgöreÅ keuÅi miaÅön ölÅambuk qahö akÅapmö, keu toÅan kömuigun keuÅan mönö kukÅambuk akÅa. 18 Keu miaÅgö dop jöhöjöhö areÅ mutukÅi mi mewöyök sep qahö öne ölÅambuk qahö ahök. 19 ÃlÅambuk kewö ahök: MosesnöŠKöna keugö jöjöpaÅ keu pakpak mi könagesö körek yeÅgöra oyoÅdagun mönö bulmakau moröÅi aka meme (noniÅ) eÅguiga sepÅinan erök. Eri mi memba obuk mindiriba lama jupÅi pisikÅi gugakgugak memba soÅgorep suÅe jöhöba sepnöŠkundumgöba qewösahöi Köna keu Kimbi lama sileÅe ohoba lipiÅgögeri, mi miriyök. Mi miribagun könagesö pakpak sutÅine liliköba sep onöŠkundumgöba giliga miaÅön qewösahöi eÅgömiriyök. 20 Mewö eÅgömiriba kewö jiyök, “AnutunöŠkeuÅi tem kölmegöra jim kutum eÅgiba embuk jöhöjöhö akzawi, mönö miaÅgö sepÅa ki." 21 MewöÅanök opo seri jike kömbukÅi mi tok sepnöŠkundumgöba giliga miaÅön kundumgöba miriyök. Amötqeqe nup memegö aködamun yuaiÅi pakpak mi mewöyök kundumgöba gili miriyök. 22 Köna keunöŠjim kutuzawaÅgö dop i me wai pakpak mi mönö sepnöŠsaÅgoÅninga sarakÅi ahakza. KunöŠsep qahö mokoza ewö, AnutunöŠmönö siÅgisöndoknini qahö mosötma. Mewö. 23 Suep jike kömbukÅaÅgö söpsöp imutÅi imutÅi mi gölmenöŠjöwöwöl ohoho aka mewö miaÅön amöt eÅgugetka sarakÅi aketka dop köljapmö, Suepkö öröyuaigöra mi qahö dop kölja. MiaÅgöra KraistnöŠjöwöwöl ohoho qainÅi kun aka miaÅön Suep jikegö öröyuaiÅi pakpak mi mönö amöt eÅguiga sarakÅi aketka dop kölök. Jöwöwöl ohoho qainÅi kun miaÅön mönö gölmegö jöwöwöl ohohoÅi oÅgita aködamunÅambuk akza. 24 MiaÅgö könaÅi kewö: KraistnöŠjöwöwöl jike oleÅi töröÅi kötökÅi azinöŠmemeÅi miaÅgöreÅ qahö öÅgöyök. Mi Anutugö jike ölÅaÅgö söpsöpÅi miyök ahök. KraistnöŠmönö Suep miri ölÅi miaÅgöreŠöÅgöba nalö kewöÅe bauköm neÅgimakÅapköra jitÅememenini aka Anutugö jemesoholÅe asuhumakza. 25 Jike nup galöm bohonÅan yambu (yara) dop sömbup sepÅini memba jöwöwöl jike oleÅi töröÅi kötökÅi miaÅgöreŠöÅgöba malök. KraistnöŠmiaÅgö dop qahö ahakza. YaÅön Suep mire indimÅi gwötpuk qahö öÅgöyök. Anutugö jöwöwöl lamaÅi aiga yambu (yara) dop qemakÅegöra aka eu qahö öÅgöyök. 26 IndimÅi mohotÅan qahö dop kölbawak ewö, yaÅön mönö AnutunöŠSuep gölme miwikÅaim etkiyöhi, nalö miaÅgöreÅök könahiba sihimbölöÅi bölöÅi möri indimÅi sehisehiÅi akawak. Mewö qahöpmö, gölmegö nalöÅan tekömamgö aiga nalö kewöÅe indim mohot miyök siÅgisöndok köl könjöratmapköra aka asuhuyök. Asuhuba nanÅi jöwöwöl ohoho ewö ak waÅgimegöra al aÅguyök. 27 Gölme ambazip neÅgö areÅnini kewö ahöza: Nini nalö kunöŠkömumbin aka miaÅgö andöÅe AnutunöŠkeunini kewöta jim teköm neÅgima. 28 AreÅ miaÅgö dop KraistnöŠmewöÅanök ambazip sehisehiÅi neÅgö siÅgisöndoknini köl könjöratmapköra indim mohotkö dop kaba nanÅi jöwöwöl ohoho ewö ak waÅgimegöra al aÅguyök. YaÅön nalö kunöŠliliÅgöba kama. SiÅgisöndoköra aka kunbuk qahö kamapmö, ambazip asuhumapkö mambörakzini, mönö nini oyaeÅkoyaeÅ neÅgiba neÅguaÅgitmapköra aka asuhuma. Mewö.
