Aposol 2
PNG1 JisösnöŠkömuyöhi, nalö miaÅgöreÅök sonda 7 teköiga wehön 50 miaÅgöreÅ yambu jeÅi qeqe nalöÅi kam kuÅguiga urumeleÅ ambazip pakpak yeÅön tokoba kendon tatket. 2 Tatketka miaÅgöreÅöhök Suepnöhök yuai kun biliksik eri kouruk ketaÅi asuhui mötket. DimbomnöŠköhöikÅanök qemakzawi, mönö miaÅgö tandök ewö asuhuba eta miri tatkeri, mi körek kokolak qeyök. 3 Miri kokolak qeba yuai miaÅön deÅqeÅda sehiba könöp bölam tandök ewö nöröpÅini qakÅe öÅgöi eket. 4 Mewö asuhuiga UÅa TöröÅan körek yeÅgö uruÅini kokolak qeiga gölme tosatÅe keu ahözawi, mi könahiba jiget. UÅa TöröÅan sölölöhöba keu saÅep alöhaÅgö dop aukÅe jiget. 5 Juda ambazip tosatÅan Anutu göda qeba kantri könaÅi könaÅi suep bapÅe tat anjei, miaÅgöreÅ deÅda anda mala Jerusalem liliÅgöba kageri, tosatÅi mewöÅi mewöyök sitinöŠmalget. 6 Mewö mala kouruk ketaÅi mi möta ambazip kambu gwötpukÅan kaÅgota tokoget. Tokoba kingetka mötnarip ambazipnöŠkeu murutÅi murutÅi jigeri, mi pakpak möta nanÅak nanÅak möt asariba miaÅgöra aurumpurik aka köÅkuÅ aket. 7 KöÅkuÅ aka welipköba jiget, “Mötket! Azi ki keuÅi keuÅi jizei, yeÅön mönö körek Galili ambaziwa akze me? 8 Nini kantri murutÅi murutÅi miaÅgöreÅ ahuba kota malinga yeÅön mönö denöwö aka malqarip kantrininaÅgö dop keunini nanÅik nanÅik jigetka mötzin? 9 Nini Partia ambazip, Midia ambazip aka Elam ambazip ki kinjin. Nini tosatÅan Mesopotemia malin. TosatÅan Judia malje aka tosatÅan Kapadosia gölmenöŠmalget. Ambazip tosatÅan Pontusgöra, tosatÅan Eisia prowinsgöra akzin aka yeÅön nanini keunine keu jigetka mötzin. 10 “TosatÅan Frigia gölme mosöta ki kaba malje. TosatÅan Pamfilia taon mosötket. TosatÅan Ijipt kantrinöŠmalget. TosatÅan Sairini gölme likepÅe Libia kantrinöŠmalget. TosatÅi nini Rom sitiyök kusukÅanök ki kaba maljin. 11 Nini tosatÅan Juda ambazip ahuba maljin aka tosatÅan kantri tosatÅe ahuba könaÅgep Juda ambazip ahin. Mewö kinjin aka yeÅön keu jigetka nini keunini mohot mohot mi ölöp möt kutuzin. NeÅgöreÅök tosatÅan gölme jölanÅi qetÅi Krit mosöta köwet kutuba kaget. TosatÅan Arebia keu jize. Nini mewöÅan maljinmö, yeÅön söÅgaiba AnutunöŠaÅgöletot öÅgöÅgöÅi ahöhi, mieÅgö könaÅi mi nanine keunöŠnanÅik nanÅik jigetka mötzin." 12 Mewö jiba körek yeÅön auruba lalalulu siksauk aka nanÅini kewö jim qesim aÅguget, “KiaÅgö könaÅi mönö denöwö?” Mewö qesim aÅguba keu jaruba tönpin kinget. 13 Tönpin kingetmö, tosatÅan mepaqepaik aka kewö jiget, “YeÅön wain o nahömÅambuk gwötpuk nemba eÅololoÅ akze.” Mewö. 14 Mewö jigetka PitönöŠaposol 11 yembuk mohotÅe wahöta kinda köhöikÅanök qeta ambazip kambu yeÅgöra kewö jii mötket, “Alaurup, Juda ambazip aka ambazip körek Jerusalem maljei, nöÅön yuai asuhuzawaÅgö könaÅi jibi kezap ala mi mötket. 15 IÅini tosatÅan neÅgöra kewö jize, ‘YeÅön o köhöikÅi negetka uruÅinan eÅololoÅ akza.’ Mewö mötmörizemö, neÅön mewö qahö akzin. Ki söÅangö 9 kilokÅi akza. SöÅan mi o nene nalöya qahö. 16 Qahöpmö, kezapqetok azi JoelnöŠBuÅa keu kewö jiyöhi, miaÅön mönö ölÅambuk akza, 17 ‘AnutunöŠjiza: Kembugö kaka nalöÅan törimawi, nöÅön nalö miaÅgöreÅ UÅani TöröÅi mokobiga ambazip körek yeÅgö qakÅine öÅgöma. ÃÅgöba sölölöhöba kutum eÅguasöriga kewö asuhuma: EÅgö nahönböraturupÅinan kezapqetok keuÅi keuÅi jimakÅe. EÅgö gwabö seramurupÅinan jeÅini meleÅni imutÅi imutÅi ehakÅe. EÅgö ambazip namÅi yeÅön gaunÅi gaunÅi ekÅe. 18 UÅani TöröÅi mokomami, mi azi aka ambi weleni qeba malmei, yeÅgö qakÅine mewöyök öÅgöiga kezapqetok keu jimakÅe. 19 NöÅön aÅgöletot suepnöŠalbiga uget eu öÅgöiga ekÅe aka gölmenöŠaiwesök mi kewö ekÅe: Yuai sepÅambuk, könöp öÅgöÅgöÅi aka köwak köndumÅambuk mi asuhume. 20 Wehön jeÅan pandaman meiga köiÅnöŠpisihiba sep ewö akÅa. Mewö asuhuiga miaÅgö andöÅe KembugöreÅ nalö ketaÅan kam kuÅguma. Wehön mi aködamun aka qetbuÅaÅambuk. 21 Denike yeÅgöreÅök kunÅan kun Kembugö qetÅi qeta köulukömawi, yaÅön mönö amöt qem waÅgiiga letotma.’ JoelnöŠmewö ohoi ahöza. 22 “O Israel ambazip, iÅini mönö kezap ala keu ki mötket: AnutunöŠJisösgö malmal nalöÅe sölölöhöm waÅgii mali aÅgöletot, aiwesök aka aiaka ösum-mumuÅambuk mi eÅgö sutÅine gölmenöŠaukÅe asuhuget. IÅini mi ölöp mötze. AnutunöŠyuai mi asuhum waÅgiba mewö miaÅön Nazaret azi miaÅgö könaÅi naÅgöba jiba kondel eÅgiba malök. 23 “AnutunöŠmönöwök Jisösgö keuÅi qeljiÅe jöhöba möt kutuba kewö jiyöha ahöza, ‘Amötqeqe ToÅan mönö pinjit azi yeÅgö böröÅine etma.’ Keu miaÅgö dop AnutunöŠJisös qahö aÅgön köli eÅgö böröÅine erök. Mewö eriga iÅini kömumapkö qetketka kian kantri gawman yeÅön MosesgöreÅ Köna keu qahö möta töndup jim kutugetka böröÅinan Jisös memba maripomnöŠqeget kömuyök. Kömuyökmö, sepÅan mönö eÅgö qakÅine öÅgöyöha ahöza. 24 JisösnöŠkömuyökmö, kömupkö kösö gwaröÅe eri kömup ToÅan i jöhöba nalö köröpÅi galöm köl waÅgimamgö osiyök. Mi AnutugöreÅ qahö dop kölök. MiaÅgöra yaÅön i mem guliba kömupkö sihimbölöÅeyök meköiga wahörök. 25 KiÅ DeiwidnöŠJisösgöra kewö jiyök ahöza, ‘NöÅön garaÅguruÅ aka talbileÅbuköra KembunöŠböröni ölÅe malja. YaÅön nalö dop qöhöröÅne kini imut ewönöŠeka maljal. 26 Mewö mala kömumam-mö, kömupkö uÅem mire gebiga andö qahö nuÅguman. GöÅön nangi wölböt azi sarakÅi tök-kutukutuÅi ni mönö meköm niÅginöÅga kömupkö lömnöŠahöba qahö gisahömam. MiaÅgöra urunan sösöÅgai aiga numbu nesilamnan renduÅ liÅet köla maljal. Silenan mewöyök guliba wahötmawaÅgöra al mamböta jörömqöröm aka luhut memba ahöma. 28 GöÅön malmal köhöikÅaÅgö könaÅi kondel niÅginöÅga möt kutumam. NöÅön göhö jemesoholge pöndaÅ malbiga göÅön uruni sösöÅgainöŠkokolak qeman.’ DeiwidnöŠJisösgöra mewö jii ahöza. 29 “O alaurupni! Pitö nöÅön bem ambönini kiÅ Deiwidkö könaÅi mi awösamkakak qakÅe aukÅe kewö jim asarimam: DeiwidnöŠkömuiga löm kölgetka qaksiriÅan merak sutnine ki ahöza. 30 DeiwidnöŠkezapqetok azia aka malöhaÅön kewö mörök: AnutunöŠgwölönarökurupÅi yeÅgöreÅök kun möwölöhöba kuÅgui nanÅi ewö azi kembugö dum tatatÅe tatma. AnutunöŠkeu mi jöhöba jöjöpaÅ keunöŠjim köhöiba malök. 31 KunÅan tatmawi, mi qeljiÅe eka mörök. Amötqeqe ToÅi Kraist yaÅön kömupnöhök wahötmawi, DeiwidnöŠmi möta kewö jiyök, ‘KraistnöŠmala kömumapmö, kömupkö uÅem mire geiga AnutunöŠi andö kude qei ahöma. YaÅgö sileÅi mi kude mosöri qamötÅan kömupkö lömnöŠqahö gisahöma.’ 32 AnutunöŠJisös mem gulii wahöriga mewö miaÅön keu mi ölÅambuk ahök. Nini körek mi je kötninan eka naÅgöba jiba dangunu ewö kinjin. 33 JisösnöŠwahöta mala AnutunöŠwaÅgiri öÅgöba böröÅi ölÅe tatza. MiaÅgöreÅ tata IwinöŠUÅa TöröÅi melaimapkö jim jöhöyöhi, yaÅön (promis) mi möta i mokoi eriga ölÅi merak ki asuhui eka mötze. 34 DeiwidnöŠSuepnöŠkude öÅgöyök. YaÅön nanÅak keu kewö jii ahöza, ‘AnutunöŠSuep miri uruÅe nani KembunaÅgöra kewö jim kutui mörök: GöÅön mönö kaba böröni ölÅe asakmararaÅ kiaÅgöreÅ eta tata malman. 35 Mewö tata malnöÅga nöÅön nalö sutÅe kiaÅgöreÅ tuarenjoÅurupki tim tötala luhut al eÅgimam. Luhut al eÅgibiga yeÅön tala geba sihimbölö möta sahöta köna döp ewö akÅe. Mewö aketka göÅön ölöp wahöta yeÅgö qakÅine tiba söÅgaiba malman.’ 36 “O Israel ambazip, iÅini Jisös maripomnöŠqegetka kömuyökmö, AnutunöŠJisös mi kuÅguiga Kembu aka Amötqeqe ToÅi Kraist ak neÅgiba malja. Israel kambu pakpak iÅini mönö miaÅgö könaÅi möt yaköme." 37 PitönöŠmewö jiiga ambazip kambunöŠmöta uruÅini qesiÅni Pitö aka aposol tosatÅi yeÅgöra kewö jiget, “Azi alaurup, nini mönö dendenöwö ahin dop kölma?" 38 Jigetka PitönöŠkewö jii mötket, “IÅini mönö uruÅini meleÅget. Mohot mohot uruÅini meleÅgeraÅgö dop neÅön mönö Jisös Kraistkö qetÅe o mem melun mem eÅgibin. Mi eÅgiinga AnutunöŠsiÅgisöndokÅini saÅgoÅda mosöta UÅa TöröŠkalemÅi mi buÅa qem eÅgima. 39 AnutunöŠUÅa mi eÅgimamgö jim jöhöyöhi, keu mi mönö nanÅini aka eÅgö gwölönarökurupÅini eÅgöra aka jiyök. EÅgöra aka tosatÅi köröwen mal angetka Anutu Kembuninan eÅgoholmawi, yaÅön jöhöjöhö keu (promis) mi mönö körek eÅgöra aka mewöyök jiba jöhöi ahöza." 40 PitönöŠmewö jiba toroqeba qambaÅ keu tosatÅi gwötpuk miaÅön uruÅini kuÅguba kewö jiyök, “Ambazip misimkaulup ki gölmenöŠmaljei, AnutunöŠmi amöt qem eÅgiiga letotmegö mötza. Yembuk sihimbölö miwikÅaibepuköra mönö uruÅini meleÅda ambazip goÅgoÅi mi jabö ala eÅgömosötme." 41 PitönöŠmewö jiiga ambazip jesöÅgöÅan keuÅi möt aÅgön kölgetka o melun mem eÅgiget. Mi mem eÅgigetka könagesöÅine toroqegetka jaÅgöÅinan wehön miaÅgöreÅök 3000 miaÅgö dop qariyök. Mewö. 42 UruÅini meleÅgeri, yeÅön urumohok aka urunöŠjöhöm aÅguba nalö dop aÅgeka tokogetka aposol yeÅön BuÅa keu kusum eÅgigetka beret mindipköba nemba köuluk nup memba malget. PöndaÅ malmal mewöÅi malget. 43 Mewö kinda Anutugö qetÅan bölibapuköra jönöm undu-undu aka malget. Mewö malgetka AnutunöŠsölölöhöm eÅgiiga aposol yeÅön jitÅe memeÅini aka nup megetka aÅgöletot aiwesök murutÅi murutÅi asuhuget. 44 Anutu möt narigeri, yeÅön körek malmalÅini mohotÅe mala sukinap (ainemaluku) yuaiÅini pakpak mindiriba mohotÅe memba malget. 45 Mewö memba mala gölme sukinap yuaiÅini bohonÅi memegöra algetka söÅgöröÅi eÅgiget kayöhi, mi sutÅine mözöqözöröŠaka osigeraÅgö dop mendeÅ aÅguba malget. 46 Mewö mindiriba mala qösösök (qörörök) urumohot aka nalö dop jöwöwöl jikenöŠtokomalget. Beret mi miriÅini dop mindipköba nemalget aka numbu neneÅini mi geÅmoÅini qahö sösöÅgai qakÅe tata nemalget. 47 AiakaÅini mewö aka Anutu möpöseiba malgetka ambazip pakpak yeÅön i eÅgek soriba malget. EÅgek soriba malgetka kambuÅinan qariiga KembunöŠnalö dop ambazip tosatÅi uru meleÅ eÅgiiga letota mindimindiri areÅine toroqeget. Mewö.
